Armsad sõbrad, pere jne!
Mida ma teen oma eluga? Miks inglise keeles? Täiesti segane.
Okei. Olen nüüdseks elnud Šotimaal paaegu 7 kuud. Seitse kuud!!! Kuhu see aeg läks?
Armas koht on, mulle õudsalt meeldib. Igatsen kodu, aga ausalt öeldes oli esimesel semestril hullem. Nüüd kui olen korra ka juba eestis käinud ja siia tagasi tulnud on kuidagi kergem. Eelmine postitus oli väga dramaatiline, pean seda ka ise tunnistama. Selline ma olengi, kui üritan fancylt kirjutada, Aga kellele seda üldse vaja on? Pmst loen ainult mina praegu neid postitusi ja kui ma otsustan neid kellegagi jagada, siis suva. Kirjutan nii, nagu mõte voolab, see on blogi mitte "Tõde ja õigus".
Ühikas on naljakas elada. Ühelt poolt on väga äge, kogu aeg on keegi kodus, vahetevahel juhtuvad kõige klišeemad naljakad seiklused, mida suudab ette kujutada ja mu tuba on võrratu. Samas, mitte kõik mu korterikaaslased pole inglid (kuigi kolm neist on suurepärased), köök on alati segamini ja minu introvertsematel hetkedel on tee valmistamine väga keeruline, sest kann on köögis ja normaalsetel kellaaegadel on keegi alati köögis. Mis tähendab, et sellistel päevadel joon ma teed kesköö kanti. Ja pärast ei maga. Ja siis järgmine päev kirun ennast.
Paar päeva hiljem sama asi kordub... :p
Ülikool ise on megaäge. Loengud on põnevad (enamasti. Oleneb lektorist). Laborid on väga hästi varustatud ja vahva on omal käel erinevaid tehnikaid ja meetodeid proovida.
Tööd on nata raske leida, aga seda oli ka oodata.
Inimesed on super! Ma olen leidnud nii palju uusi sõpru! 95% neist EI OLE šotlased. Eks meil rahvusvahelistel õpilastel on üksteisega ilmselt lihtsalt rohkem rääkida. Kõik on pärit nii erinevatest kohtadest, vägev on kuulda kuidas läheb elu Venetsueelas, Bulgaarias, Portugalis, Hollandis jne.
Nii palju küllakutseid, nii vähe raha. ;(
Toit on imelik. Mitte halva maitsega, vaid maitsetu. Ausalt. Kõik, alates tomatitest ja lõpetades lihaga maitseb kuidagi... vähem. Alalõpmata igatsen Eesti šokolaadi, mulgikapsaid ja loomulikult üle kõige MUSTA LEIBA!!!
Ehk sellest vist üheks korraks aitab.
Küsige küsimusi kommentaarides, siis vastan v räägin v midagi. Kuidagi imelik on lihtsalt niisama klahve toksida.
Aga olgu.
Olge siis kõik terved ja tublid!
Mirjam
No comments:
Post a Comment